See ei pruugi tunduda nii, kuid esimene Mercedes-Benzi luukpära ilmus alles 1997. aastal, kui A-klassi turule tuli. Seni oli Stuttgarti kaubamärgi luukpärale kõige lähedasem nimi 190E City ja… see ei olnud loodud Mercedes-Benz!
Nii see on. 1980. aastatel tõi Mercedes-Benz turule ka oma ajaloos revolutsioonilise mudeli: 190 (W201).
“Beebi-Mercedeseks” nimetatud auto oli oma aja ja staarmargi jaoks revolutsiooniline auto, mis esindas Mercedes-Benzi jaoks täielikku paradigma muutust. See loobus XXL-mõõtmetest, ei kasutanud kogu kere ulatuses intensiivselt kroomi ja avas uue stiilikeele.
Vaatamata kõigele sellele oli Mercedes-Benz 190 (W201) endiselt kaugel sel kümnendil moes olnud luukpärade mõõtmetest ja võib-olla just seetõttu (või inspireerituna 190E Stadtwagenist, mille lugu me teile räägime) Schulz Tuning otsustas luua linna 190E .
lõika ja õmble
Schulz Tuning, mille asutas endine Mercedes-Benzi disainer Eberhard Schulz, kelle kuulsaim töö oli projekt CW311, vastutas 190E City (teise nimega 190E Compakt) sünni eest.
Liituge meie uudiskirjaga
190E šassiil põhinev 190E City nägi tagaosa lõikamist otse uste taga, kaotades seega kolmanda mahu, mis tegi sellest sedaani.
Selle luukpäraks muutmiseks varustas Schulz Tuning selle Mercedes-Benz W124 kaubiku variandi tagaluugiga. Sellest said päritud ka tagatuled.
Kolme- ja viieukseline 190E City firmalt Schulz Tuning oli suunatud otse sellele, mis tol ajal oli kuumade luukpärade seas üks viidetest: Volkswagen Golf GTI. Selleks kasutas see 2,5 või 2,6 l töömahuga Mercedes-Benzi reaskuuesilindrit, mis andis 160–204 hj.
paljutõotav, aga kaugele ei jõutud
On ütlematagi selge, et 190E City oli käsitööna valminud mudelitest tunduvalt kallim kui mudelid, millega ta soovis konkureerida, mis ei peegelda mitte ainult selle luksuslikkust, vaid ka kõrgemaid tootmiskulusid.
Mercedes-Benz 190E W201 Compact, autor Schulz Tuning
Väljaandja GTM-Auto Club sisse Teisipäeval, 17. novembril 2015
Lisaks oli veel üks tegur, mis "mängis" 190E City vastu. Mercedes-Benz ei soovinud end mudeliga seostada ja seetõttu ei saanud ta ka brändi sümbolile loota (see ei tähenda, et nad seda hiljem omanike käest ei saanud), kaotades sellega veelgi rohkem potentsiaalseid kliente.
Kõige selle lõpptulemuseks oli peaaegu jääktoodang, mis kuulujuttude järgi jäi nelja kuni kuue ühiku vahele.